Üks elutähtsaid aspekte jätkusuutliku kogukonna arendamiselt on – kogukond. Olles näiliselt iseenesestmõistetav, jääb see aspekt sageli tähelepanuta. Töörühmad veedavad sageli aega arutledes ülesehituse, rahastuse ja ökoloogiaga seonduvat ega pööra tähelepanu sellele, millised on nende suhted kogukonnaga või mil viisil seda toetavad.

Kogukond ei ole midagi iseeneslikult tekkivat (see võib küll nii juhtuda, kuid ei pruugi sel puhul olla püsimajääv), vaid midagi, mis vajab teadlikku toetust ja arendamist. Iga projekti puhul on kogukonnavaimu eest hoolitsemine tähtis ülesanne nii projekti algatamisperioodil kui ka protsessi edenedes.

Kogukonna ehitamisel on mitmeid aspekte:
Tuleb määratleda grupiidentiteet, mis sisaldab selgelt sõnastatud liikmelisuse leppeid, ühtset arusaama ühistest kavatsustest ning jagatud suhtluskultuuri, ühiseid rituaale ja tähistamisi.

Üks väga oluline meetod kogukonnaehitamisel on süvajagamine, mille käigus räägitakse kõigest sellest olulisest, mis liikmeid ka emotsionaalselt sügavuti puudutab.

Kogukonna ehitamisel on elutähtis rakendada avatud ja lugupidavat suhtlust. Edukais kogukondades toimub pidev teadlik suhtluskultuuri edendamine ning ka keerukaid teemasid käsitletakse vabalt, ilma hirmuta hukkamõistu või karistuse ees. Konflikte vaadeldakse kui vaatevälja avardamise võimalust, mitte kui olukorda, mida tuleks iga hinna eest kas vältida või milles kindlasti võitjaks jääda. Kogukonnaehituse üks olulisemaid alustalasid on oskus püüelda pideva „kõik võidavad siit midagi” olukorra poole.

Armusuhe on kogukonna kõige tillukesem alajaotus ning vajab eraldi tähelepanu. Ühine arusaam sellest, kuidas need kogukonna pisiühikud suuremasse kogukonda lõimitakse on tähtis, sest lähisuhete areng mõjutab alati ka laiemat kogukonnaelu.

Loomulikult ei saa kogukonda toetada ainult n.ö vasaku ajupoolkera tegevustikega nagu verbaalne suhtlus. Rõõmsad ühistegevused on kogukonnavaimu loomisel samavõrra tähtsad. Ka ühiselt töötamise tavast võib luua tugeva kogukondliku vundamendi.

Tasub meeles pidada, et kogukond ei ole kohe sündides küps. Võib öelda, et sarnaselt üksikindiviidile saavutab ka kogukond küpsuse siis, kui selles on omandanud tõhusad meetodid enesehaldamiseks ja konfliktidega toimetulekuks.

Praktiliselt poolelt vaadatuna on kogukonnaelus oluliseks vastastikuse toetuse korraldamine, erivajadustega liikmete eest hoolitsemiseks võimaluste leidmine, laste oskuslik kaasamine, ühiste söömaaegade korraldamine ja palju muud sellist, mis põimub tihedalt kokku kogukonna õilmitsemiseks vajalike ülesehituslike aspektidega.