Kogukondadega ühinevad inimesed on enamasti elu erinevais faasides, erineva taustaga ja igaüks oma pagasiga. See kõik mõjutab viise, kuidas nad elu tajuvad, tõlgendavad, end väljendavad ja sageli ka seda, kuidas nad erinevais olukordades reageerivad. Inimestel teadlikkus sellest, kuidas nende isiklik taust nende käitumist mõjutab, on samuti äärmiselt varieeruv. Enamjaolt on kõigil oma pimenurgad ja paljud saabuvad kogukonda ilma vähimagi teadlikkuseta sellest, mis nad enesega kaasa toovad.

Kuna inimeste käitumine on kooskõlas nende uskumustega, ka nendega, millest neil endil aimugi pole, siis saab väline muutus leida aset vaid käsikäes sisemisega ja vastupidi. Kogukonnas elamine, mis võimaldab elada suuremas kooskõlas oma teadlikult valitud väärtuste, uskumuste ja maailmanägemusega, võib osutuda suurepäraseks kaasabiks indiviidi isikliku täieliku eneseteostuse teekonnal. Loomulikult võib tulemus osutuda ka vastupidiseks – see sõltub suuresti kogukonna kavatsustest, ülesehitusest ja meetodite ellurakendamisest, samuti sellest, milline on inimese enda lähenemisnurk iseendale, oma minale, kaaslastele ja kogukonnale.

Kuidas saab minevikuga tegelemine ühise projekti edenemisele kaasa aidata? Oluline asjaolu, mis igal tulevaselt kogukonnaliikmel tuleb enesele selgeks teha on see, et kogukonnaprojektiga liitumine võib osutuda millekski palju enamaks, kui seda on uue elukoha valik või uuele tööle asumine. Kogukonna pikaaegsele töökindlusele tuleb kasuks, kui selle liikmed on valmis lähemalt vaatlema ka iseenda uskumusi ja harjumusi ning mõningail juhtudel neid ka muutma. Suur hulk uurimisalust materjali ilmneb just kogukonnaliikmeilt ühise elu ja töö käigus saadud tagasisidest.

Järgmine samm on innustada kõiki üksikisikuid leidma ja väljendama nende sügavamaid sisimaid väärtusi, unistusi ja püüdlusi. See protsess seab inimese silmitsi mitte ainult oma tulevikuunistustega, vaid ka minevikus kogetud valuga. Valuga, mida on kogetud seoses ülekohtu, vägivalla, hülgamise või pettumustega või nukrus sellest, et elu ei kujunenud selliseks, nagu sooviti. Mineviku läbi töötamine võib olla üsnagi ebamugav protsess, kuid just see viib välja senisest suurema vabaduseni ja oskuseni tegutseda teadlike valikute ja tulevikupüüdluste, mitte minevikus kogetud valu põhjal. Kogu protsessi aluseks on indiviidi sisemine kasv ja positiivne transformatsioon.

Kõige keerulisem on üleminek minevikupõhiselt reaktsiooniliselt käitumismustrilt teadlikule tegutsemisele hetkes toimuva põhjal, tehes valikuid, mis on kooskõlas üksikisiku ja kogukonna eesmärkidega.

Erinevad kogukonnad lähenevad neile protsessidele erinevaid teid mööda ja annavad nende olulisusele erineva kaalu. Mõningais kogukondades on see kogukonna moodustamise üks põhieesmärke ja sellele pööratakse kogukondlikes tegevustes suurt tähelepanu. Teistes jällegi peetakse seda isiklikuks asjaks, millele pööratakse kollektiivset tähelepanu vaid siis, kui see hakkab otseselt kogukonna funktsionaalsust häirima.

Olenemata fookuse ulatusest on nii üksikisikuil kui ka inimrühmadel oluliselt kasu ühistest üksteisemõistmisele suunatud mõtteraamistikest ning isiklike protsesside ja sisemise töö ühisest toetamisest ning selleteemalistest aruteludest. Õige lähenemise korral võib see muuta potentsiaalsed konfliktikohad võimaluseks üksteisele läheneda ja kogukonnatunnet veelgi suurendada. See omakorda aitab kogukonnal paremini seatud eesmärkideni jõuda, kuna inimesed on senisest rohkem võimelised käituma kooskõlas teadlikult valitud püüdluste ja uskumustega. Samuti paranevad omavahelised suhted, sest soovimatus minevikuprobleemiga silmitsi seista, sunnib inimesi alateadlikult sama olukorda ikka uuesti ja uuesti oma ellu genereerima – ning selle nähtuse taaskordumiseks pakub kogukonnas elamine ja töötamine ohtralt võimalusi. Ruumi loomine usaldusele ja toetusele ning kogemuste ja tunnete vabale jagamisele aitab leevendada emotsionaalset valu ja isoleeritustunnet ning luua suuremat omavahelist mõistmist ja üksteisest lugupidamist.

Juba olemasolevais kogukondades on kasutatud näiteks:

  • Foorumeid
  • Protsessitööd
  • Konfliktijuhtimist
  • Sisemist sotsiokraatiat

Ühel või teisel moel peavad kogukonnad toetama indiviidi transformatsiooniprotsessi. Kuid samavõrra oluline on, et need protsessid ei tohi enesele haarata kogu kollektiivi energiat.

Kui viimatimainitu peaks juhtuma, muutub muudele kui isikliku arengu eesmärkidele jõudmine raskeks. Hooliv kogukonnakultuur, kus igaühel on õigus abi paluda on suureks abiks. Sama kehtib ka innustava isikliku vastutuse kohta, pidades meeles, et paljudele probleemidele tuleb lahendus leida indiviidi tasandil või siis välise abina näiteks teraapia toel. Iga kogukond peab leidma tasakaalu individuaalsete protsesside, grupisisese sidususe ja tegutsemispõhise ühiste kavatsuste täitmise vahel. Suur hulk lisaenergiat, tuge ja tröösti on saadaval isiklikus huumorimeeles, oskuses elust rõõmu tunda ja püüdes leida erinevaid teid, kuidas nii iseend kui ka oma kogukonda igapäevaselt õnnelikumaks muuta.