Kogukonnavälised suhted ja suhtlusvõrgustikud

Süsteemse mõtlemise seisukohtade põhjal vaadelduna on kogu elu võrgustik ja koostöö selle olemus. See huvitav mõttekoolkond selgitab meile komplekssete elementide omavahelisi suhteid ja infovahetust ning sealt edasi ka süsteemide omavahelisi suhteid.

Ühistööprojekt on nagu iga teinegi inimrühm elus süsteem, püsivate vajadustega nii omavahel suhelda kui ka areneda, et jääda muutuvais tingimustes kohanemisvõimeliseks.

CLIPS-juhendis avaldame arvamust, et tihedalt omavahel seotud liikmeskonnaga kogukondadest ammutatud teadmised võivad olla abiks paljude erinevate rühmaprojektide juures. Siinkohal suuname tähelepanu ka ühele levinud väärarvamusele, mis puudutab kommuunina elamist. Sageli kiputakse arvama, et kommuun loob oma isikliku suletud paradiisi, vaid nende liikmeile kuuluva oaasi, mis oleks just nagu isoleeritud, eraldieksisteeriv reaalsus, millel ei ole „tegeliku” maailmaga palju ühist.

Tegelikkus on aga pigem vastupidine: tihedalt läbipõimunud kommuun on tavaliselt ühiskonna üsnagi aktiivne osa, mis hoiab kõrgel inimõiguste, jätkusuutlikkuse ja parema tuleviku lootuste lippu.
Võimalik, et vaid vähesed neist pakuvad laiemale avalikkusele õppekavasid, kuid igaüks neist on elav näide selle kohta, et peavoolust erinev elu ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka kättesaadav ja soovitatav. Rahvusvahelise Ökokülade Võrgustiku (GEN) pikaaegne edukas töö on siinkohal kõnekaks tõenduseks.

Mil iganes mõni uustulnuk püüab mõnd muutust sisse viia, vastab kohalik kogukond sellele skepsisega. Iga uus koostöörühm komistab uuenduslike ideede tutvustamisel selle takistuse otsa. Kuidas luua oma naabritega positiivne ja mõlemapoolselt rahuldav suhe? See on küsimus, millele vastuse leidmisega maadlevad paljud kogukonnad. Kui „uus tulija” hakkab oma esimesi samme astuma, tuleb tal lihtsalt enese ümber ringi vaadata. Kes seal on? Kes on siin olnud ammu enne seda, kui kogukond siia kolis või siinmail tegutsema asus? Kes on mõttelises liinis siinsete maade, majade, kohaliku kultuuri ja traditsioonide omanik? Osta krunt ja alustada vägagi hea projektiga ei ole veel piisav, et saada nii kohaliku sügavama kultuuritausta kui ka bioregionaalse paiga mõistes selle tegelikuks omanikuks.

Ühistööprojektid, nii nagu ka puud ja metsad peavad esmalt pinnasesse juurduma ja saama osaks oma keskkonna toiduahelas – kasv, vahetus, tagastamine. Neil tuleb osata näha, leppida ja austada kogukonda, kes on seal piirkonnas elanud enne neid, olgu need siis inimesed, loomad või taimed. Astuda oma piiridest välja ja suruda kätt, või anda käppa või puudutada oksa. Uuel kogukonnal, kui uuel tulijal, lasub ülesanne end tutvustada. Järgmine samm on saada omaks võetud.

Headus ja rõõm on universaalsed keeled, mida kõigil on lihtne mõista, seega tasuks luua sotsiaalseid olustikke rõõmsate tegevustega ning kutsuda kõik naabrid ja ka naaberkülade rahvas avatud uste päevale. Tee seda isegi siis, kui kogukonnaprojekt on alles alguses. Tutvustage oma kogukonna visiooni ja missiooni, rääkige oma plaanidest ja projektidest ning tehke rõiva-, seeme-, toidu-, töövahendite jms. vahetusringe. See võib olla vägagi tõhus viis kohaliku kogukonnaga suhete loomiseks. On oluline, et uue kogukonna ümber tekiks toetav suhetevõrgustik. Sellel on mitmeid kasutegureid ja väga vähe vastunäidustusi ning see tasub end ära juba üpriski lühikese aja jooksul.

Ametlikud suhted kohaliku administratsiooni, poliitikute ja võtmeisikutega on samuti olulised, seega tuleks plaanida ka mõni formaalsem sündmus. Kuid tasub meeles pidada, et kohalik kogukond, need inimesed, kes uuele rühmale kõige lähemal asuvad, räägivad teistele uutest tulijatest ammu enne seda, kui uustulnukate esindajad linnapea jutule jõuavad.

Kogukonda tulles toob igaüks meist kaasa oma isikliku tausta ja sidemed. Enamik kogukonnaliikmeist kuulub seltsidesse, ettevõtetesse, toiduringidesse, permakultuuri rühmadesse jne. Sellest võib vastsündinud projektile palju kasu olla. Hoides arengut puudutava info koguaeg voolamises, pälvib kasvufaasis kogukond samameelsete aktivistide tähelepanu ja toetava energia ning on võimalik, et neist moodustub uue algatuse ümber toetusvõrgustik, mis pakub uusi ideid ja värsket energiat ja võimalik, et lisab kogukonnale ka mõned uued liikmed.

Pidage meeles, et läbipaistvus, avatus ja kaasamine ei tähenda, et iga rühmaprotsess peaks olema kõigile avatud. Koostööprojektis töötamine sisaldab ka mitmeid individuaalseid momente. Tasakaal kaasamise ja eraldatuse vahel on kunst, mis igal kogukonnal selgeks tuleb saada, eriti neis kogukondades, kus inimesed elavad tihedalt külg-külje kõrval.