Teises peatükis katsime mitmeid suhtluskultuuri n.ö pehmeid väärtusi, mis seondusid vaimu, voolamise ja suhtumisega, mis igapäevaelulises ja koosolekutel aset leidvas suhtluses esinevad. Siinkohal lisame sellele ka mõned suhtlemise ülesehituslikud aspektid, mis aitavad kogukonnal jääda üksmeelseks ja toimivaks isegi raskustesse sattudes.
Üks olulisi kohti kogukondlikus suhtluses on hästikorraldatud ligipääs teabele.
Koosolekute protokollid peaksid olema avalikud ja kõigile lihtsalt ligipääsetavad. Inimesi tuleks erinevatel koosolekutel toimunust ja seal läbi võetud teemadest teavitada.
Digitaalse infovoo õnnistus ja needus üheaegselt on asjaolu, et enamik kogukondi tugineb digitaalsele siseinfo kulgemisele. Teabe jagamine e-posti või veebipõhiste faililadude vahendusel on muutunud paljudes kogukondades valdavaks. See on igati hea seni, kuni see ei lõika teabest ära neid kogukonnaliikmeid, kes kas ei oma arvutit või eelistavad seda mitte kasutada.
Samuti tuleb olla valvel teades, et emotsionaalsed kokkupõrked digitaalmaailmas võivad hävitada kogu koostööprojekti, seetõttu tuleks kokku leppida, et emotsionaalseid küsimusi tuleks alati lahendada näost-näkku kohtumistel. Tuleb võtta kindel seisukoht, et digitaalmeedia on ettenähtud ainult infovahetuseks. Selged e-kommunikatsiooni reeglid on siinkohal abiks.
Vana hea knopkadega korktahvel või lihtne stend info jagamiseks on suurepärased vahendid infovoo tagamiseks. Reegel, et emotsionaalsete küsimuste lahendamine kirjalikult ei ole asjakohane kehtib ka teadetetahvli kohta! Igaüks, kes huvi tunneb, peaks hõlpsalt jõudma asjakohase teabeni.
