Põhikiri

Panna paika sisemised kokkulepped, millest moodustuvad visioon, missioon ja strateegilised eesmärgid, on äsjasündinud kogukonna üks esimesi ja samas ka üks väljakutseterohkemaid ülesandeid. Tavaliselt nõuab see üsnagi palju aega ja vaeva, kuna kõik isiklikud arvamused ja põhjused peavad kusagil kollektiivse super-ego keskel kohtuma, kokku sulama ja lõpptulemusena moodustama jagatud ja võrdse toetusega identiteedi. Siiski ei ole väljakutsed veel lõppenud, sest arvesse tuleb võtta veel üht faktorit, mis eeldab hoopis teist tüüpi mõtlemis- ja kirjaoskust – kohalik seadusandlus. Need seadused võivad tekitada kogukonnale kohustuse koostada formaalne põhireeglite kogum ehk organisatsiooni põhikiri.

Igal EL liikmesriigil on oma seadusandlus, mis võib olla keerukas, läbipõimunud ja täis vasturääkivusi (vahel lausa hullumeelsuse piiril kulgedes), kuid paratamatult reguleeritakse selle põhjal muuhulgas ka pea kõigi kokkuleppeliste ja kindla kavatsusega moodustatud kogukondade juriidilist staatust. Seega oleks nutikas heita pilk kohalikele seadusepügalatele, soovitavalt koos mõne eksperdiga, et saada selge pilt kõigist seadusest tulenevaist piiranguist. Eriliselt tuleks tähelepanu pöörata kõigile sanktsioonidele, mis kaasnevad võimalike seaduserikkumistega ja erinevate sidusgruppide rolli ja vastutusega.

Kõik kogukonnad ei vaja veel seaduslikku põhikirja, on võimalik jääda ka mitteametlikuks ja vältida kõiki sekeldusi ja raskusi, mis organisatsiooni registreerimisel esile võiksid kerkida. Kuid tasub meeles pidada, et see ei tähenda, et rühma ja selle liikmeid ei loetaks oma tegude eest vastutavaiks, ükskõik kas üksikisikuina või siis kollektiivselt. Teadmatus kõigist võimalikest tagajärgedest võib seada kogukonna liidrid haavatavasse olukorda.

Mitteametlik rühm võib täieõiguslikult eksisteerida ja paljud teadlikult moodustatud kogukonnad on sihilikult valinud mitteametliku vormi pikkadeks aastateks. Kuid see jätab kogukonna teatavasse juriidilisse nõiaringi ja piirab nende võimu, samuti on sel juhul puudu sotsiaalne väljunud, millega ülejäänud ühiskond saaks tutvuda ja mida lahti mõtestada. Samuti takistab see kogukonnal ametivõimudega ametlikult suhelda ja dialoogi astuda. Lisaks võib see tuua kaasa olukorra, kus kõigest paari inimese lahkumise järel haihtub kogu kogukond, omamata mingit iseseisvat identiteeti. Juriidilist keha omavad kogukonnad on võrreldes mitteametlikega hoopis tõenäolisemad ellujääjad ka pikas perspektiivis.

Lisaks kogukonnale formaalse raamistiku andmisele võib õiguslikust staatusest ja põhikirjast kasu olla ka ühise kinnisvara soetamisel, lepingute allkirjastamisel tarnijate ja konsultantidega või ka toetuste taotlemisel riiklikelt või erasektorist pärit toetajailt. Pädevalt koostatud ja kirja pandud põhikiri aitab ka koondada ühist identiteeti ja tugevdab ühtekuuluvustunnet. Näiteks äriettevõtte asemel kooperatiivi moodustamine tähendab seda, et igal liikmel üks hääl (isikupõhine), mitte, et hääleõigus jaguneb aktsiate või osakute arvu järgi (kapitalipõhine). See omakorda peegeldab organisatsiooni väärtusi ja nägemust.

Põhikiri peab järgima kohalikku seadusandlust ja vajalikul määral ka Euroopa Liidu ettekirjutusi. See peab kindlasti sisaldama lühiversiooni organisatsiooni visioonist ja missioonist, enamasti dokumendi alguses. Üldiselt on selleks põhikirja punkt „Organisatsiooni eesmärgid”. Seal peaks olema detailselt kirjas kõik need formaalsed aspektid, millel on oluline mõju konfliktolukorras, näiteks kuidas toimub hääletamine ja otsuste langetamine, reeglid ametlike ja mitteametlike erimeelsuste lahendamiseks ja organisatsiooniga ühinemise ja sellest lahkumise kord.

Põhikirja koostamine võib mõningates kogukondades osutuda tõeliseks katsumuseks, kuna see sunnib inimesi mõtlema igapäevareaalsusest pisut erinevalt. Nii öelda õiguslik kirjaoskus on sageli suur samm edasi kollektiivses kasvus ja arengus. Oluline on lahti mõtestada järgmised küsimused:

• Kuidas me säilitame oma identiteedi ja kuidas me selle juriidilisse keelde tõlgime?
• Milliseid muudatusi tuleb meil oma organisatsioonis teha selleks, et me ei läheks vastuollu kehtivate seadustega?
• Kuidas kaitsta end ja oma projekti kohtusse andmise, rahaliste kaotuste, võlgade ja pankroti eest?
• Kuidas see mõjutab meie sisemist tasakaalu ja kuidas see mõjutab meie sisemist astmestikku?

Mõningail juhtudel on oma organisatsiooni vaatlemine juriidilisest aspektist üsnagi kainestav ja tervistav kogemus. See võib pakkuda mõtteainet, mis sunnib kogukonda lõpuks tegema vajalikke muudatusi, vältimaks tulevasi, võimalik, et saatuslikuks saada võivaid, probleeme.

Oskus rääkida erinevaid keeli, sealhulgas ka juriidilist keelt, milles kõneleb nii kohalik omavalitsus kui ka riigijuhid, muudab kogukonna ainult tugevamaks ja jätkusuutlikumaks.