Suhtumine, võimed ja oskused

“Jälgi oma mõtteid, sest neist saavad sõnad. Jälgi oma sõnu, sest neist saavad teod. Jälgi oma tegusid, sest neist saavad harjumused. Jälgi oma harjumusi, sest neist saab iseloom. Jälgi oma iseloomu, sest sellest saab sinu saatus.” – Laozi

Kogukonna rajamine on teerada, mis paelub paljusid, kuid siiski jõuavad väga vähesed neist ka oma unistuste materialiseerimiseni. Ja veelgi vähem on neid, kes suudavad juba loodut pikema aja jooksul ka käigus hoida.

Mitmed faktorid, mis kogukondlike projektide edu määravad, on otseselt seotud selle loojate ja asukate isikliku sisemise suhtumise olemasolu ja arenguastmega.

Inimeste ellusuhtumine, viis, mille toel nad elus kulgevad, on sageli segu teadvustamata õpitud uskumustest ja harjumustest. Üheskoos elamine ja töötamine sunnib iga inimest teadvustama suhtumisi, mis ta uude keskkonda kaasa toob ja ka seda, kuidas need mõjutavad nii teda ennast kui teisi. See leiab rühmaolukordades aset ka iseeneslikult, kuid selle ilmestamiseks võib leppida kokku ja kasutada kindlaid tagasiside saamise ja andmise viise, leppides sellega, et teised võivad meile vahel rääkida meist asju, mida me ise endi kohta ei tea ning anda meile teada, mis moel mõjutavad meie teod meid ümbritsevat. Üks viise, kuidas osades kogukondades on tagasiside andmist korraldatud on meetod Yohari Aken.

Üheskoos elamine ja töötamine loob lõputult võimalusi saada teadlikuks oma suhtumisest ja selle tagajärgedest. Sellest aru saamine toob omakorda sageli kaasa vajaduse uusi oskusi õppida ja abivahendeid leida. Õigupoolest ongi uue projektiga liitumise puhul üks kõige olulisemaid suhtumisi just valmidus olla avatud ja varmas uusi asju õppima.

Eluaegse õppuri maailmavaade ja valmidus avastada uusi viise erinevate asjade tegemiseks loob võimalusi muutusteks isiku olemuses ja tegutsemises ning isegi tema enesekuvandis ja kogemuses – ühine töö unistuste elluviimise nimel, võib selle viimase üsna hõlpsalt esile kutsuda. Omavaheline jagamine aitab arendada kuulamis- ja suhtlemisoskust ning empaatiat. Ühine otsuste langetamine arendab inimeste vastutust kollektiivi ees ja edendab nende isiklikku väge ja võimeid. Samuti õpitakse aktsepteerima sama ka teistes. Rühmas esile kerkivad konfliktid esindavad võimalust teadvustada tõrkekohti ja õppida senisest selgemalt suhtlema, rühmas valitsevat mitmekesisust mõistma ning individuaalsel tasandil leidma viise, kuidas oma enese emotsioonidega paremini toime tulla. Ühiste ressursside haldamisel õpitakse omakorda lihtsust. Aktiivne tegelemine maaga aitab arendada loodusarmastust ja austust elu ringkäigu vastu.

Teel jätkusuutliku kogukonnaprojekti poole on isiklik areng ja uute oskuste omandamine kesksel kohal. Eluaegse õppuri maailmavaade nii indiviidi kui ka kogukonna vaatena aitab iga väljakutset ja olukorda vaadelda kui üleskutset kasvuks ja arenguks, omandades uusi asjakohaseid oskusi ja teadmisi.