Ühine otsuste langetamine õpetab aktsepteerima mitmekesisust. Otsustusruumi mahuvad kõik – kõigi inimeste kõik küljed ja kõik arvamused ning tunded. Hea juhtimine innustab inimesi avaramalt vaatama nii väikese töörühma, suurema kollektiivi kui ka institutsionaalsete toimingute sisedünaamikat. Otsustusõigus ei ole mõeldud vaid juhtivale eliidile, pigem peaks see kuuluma võrdselt kõigile rühmaliikmetele.
Juhtimist puudutavate küsimuste hulka kuuluvad näiteks:
- Kes peaks otsustama ning mis olukorras ja kui kaua see kehtib?
- Kelle käes võim? Kas on selge, kes mille üle otsustab?
- Millistes olukordades on millised otsustusprotsessid aktsepteeritavad?
Vastused neile küsimustele sõltuvad sellest, kui sageli ja kui pikalt me soovime ühisotsuste langetamise nimel koosolekuid korraldada. Iga kogukond peab mõtlema läbi just enda jaoks sobivaimad organisatoorsed ja protsesside juhtimist käsitlevad töömudelid.
On olemas ka sellised protsessimudelid, mis sobituvad kuhugi pealtnäha efektiivsesse väikese juhtkonna või ainujuhiga mudeli ning alati kõigile küsimustele ühiselt ja üheskoos lahenduste leidmise vahele. See mudel tähendab enamasti, et otsustusõigus kindlates küsimustes usaldatakse kas väiksematele töörühmadele või isegi üksikisikuile ning selle tulemusena tekib palju juhte, kes vastutavad erinevate valdkondade eest.
Võimu delegeerimine vajab reglementeerimist, tagamaks võimalust võimult kõrvaldada need, kes seda kuritarvitama kipuvad või kellel puudub kompetents seda kogu rühma huvides parimal moel rakendada. Igal juhul peab arvestama igaühega, kes asjasse puutub, läbipaistvus on vajalik ja võim ning tõhusus peavad olema asjakohaselt jaotatud.
Konkreetne ülesehitus tagab selle, et igaüks teab, kuidas ja milles kaasa lüüa, tal avaneb võimalus oma oskuseid ja teadmisi rakendada ning ta õpib otsuste langetamist kaasamismeetodil. Sel moel õpivad kogukonnaliikmed oma kaaslasi, kogukonda ja tervikprotsessi usaldama.
Sotsiokraatia, vestlusringid ja süvademokraatia on kõik kiirel kasvuteel oleva kaasava otsustamise osad.
| Sotsiokraatia juhtimismudelina Sotsiokraatia jagab vastutuse liikmeskonna vahel, jaotades võimu võrdselt erinevate ringide vahel. Igas ringis langetatakse otsuseid üldise heakskiidu põhimõttel. Ringe ühendavad omavahel kahekordsed seosed: üks ringi liige esindab suuremat üldisemate küsimustega tegelevat ringi väiksemas ja spetsiifilisemas ringis või töörühmas ja üks inimene esindab oma väiksemat ja spetsiifilisemat ringi või töörühma suures üldküsimustega tegelevas ringis. Kõigis ringides toimub otsuste langetamine üldise heakskiidu põhimõttel (vt. edaspidi: otsuste langetamine). Erinevad rollid valitakse „ilma kandidatuurita valimiste” käigus nii, et igasse rolli satuvad selleks sel hetkel ja selle eesmärgi täitmiseks kõige õigemad inimesed. |
