Õiguslik korraldus

Omandi ja õiguslike küsimuste korraldus

See, kellele kuulub kinnistu, mida kogukond kasutab, on äärmiselt oluline. Üks suurimaid vigu, mida saab teha on see, et üks indiviid ostab kinnistu ja seejärel usub, et terviklik ja pikaaegne võrdseist liikmeist koosnev kogukond saab seal edukalt tegutseda. Aastaid võib sellises kogukonnas valitseda tõeline kogukonnatunne, kuid varem või hiljem hakkab asjaolu, et üks liige on omanik ja teised üürnikud, grupidünaamikat mõjutama ning paratamatult kerkivad esile probleemid.

Omanikul on palju suurem vastutus ja seega peab tal olema ka rohkem õigusi kui neil, kes hoonet või kinnistut ei oma, see viib paratamatult asjad tasakaalust välja ning mõjub halvasti rühmale ka tervikuna. Samas, kui omanikul on vähem õigusi, kuid rohkem kohustusi, viib ka see olukorra tasakaalust välja. Isegi kui omaniku eluajal mainitud probleemid esile ei kerki, võib kogukond pärast omaniku surma kinnisvaraküsimuste tõttu suurtesse raskustesse sattuda. Võib juhtuda, et kinnistu kogukonna omandisse saamiseks tuleb maksta kopsakas maksusumma.

Tugeva kogukonnavaimuga ühisprojektid õilmitsevad vaid sellistel kinnistutel ja hoonetes, kus kõigil liikmetel on võrdsed õigused. Selle saavutamiseks on terve rida võimalusi:

1. Ühine kinnisvara:
   1. Paljud kogukonnad omavad neile kuuluvaid ehitisi kooperatiivina. See juriidiline vorm on loodud majandustegevuseks, mille käigus inimesed tulevad kokku, tegemaks midagi antud majandustegevusega seonduvat.
   2. Võib olla ka mõni muu juriidiline vorm, näiteks ühing või sihtasutus, mis on kinnistu omanikuks – olenevalt asukohamaa seadusandlusest. Kindlasti tasub kasutada juriidilist nõustamist, leidmaks ühiselt omandatavale kinnisvarale parim juriidiline vorm.
2. Omanike kogukond: hooned võivad kuuluda ka omanike kogukonnale – kus igaühele kuulub üks elamisüksus, samas kui välisseinad ja ühispinnad kuuluvad omanike kogukonnale. Eri riikides on erinevad seadused, mis määratlevad, kuidas selline kaasomand toimib – igaühel on oma enda elamispinna üle otsustamiseks isiklik õigus, samas kui jagatud ja ühise osa kohta langetatakse otsuseid kogukondlikult.
3. Kinnistu rentimine kolmandalt isikult: grupidünaamika mõttes on oluliselt lihtsam olla kellegi kolmanda juures rentnik, kui rentida kinnistut ühelt kogukonnaliikmelt. Eriti juhul, kui kinnistut omab mõni suur, sarnaste vaadetega, organisatsioon, näiteks mõni elamukooperatiiv või ettevõte, mis otsib eetiliste investeeringute võimalusi. Selline lahendus on asjakohane siis, kui kogukonnal ei ole tõsist kavatsust ise oma hooneid ehitada.

Need, kes soovivad omandiküsimustesse sügavamalt süveneda, võiksid uurida lähemalt „igavese” ehk „määramata tähtajaga rendi” võimalusi, mis on huvitav variant ostmise ja rendi vahepeal. Sellega kaasneb pea samaväärne õigus kui tegeliku omanikustaatusega, kuid annab võimaluse seada teatud standardeid, mida kõigil omanikel tuleb arvestada. Seda lahendust kasutatakse sageli koostöös mõne ettevõttega, kellele kuulub maa ja kes seab selle kasutusele kogukonna jaoks teatud tingimused.