Põhipunktid
- Laias laastus tähendab ülesehitus seda praktilist struktuuri, mis aitab kogukonnal organiseeritult tegutseda, kaasates juhtimist, otsuste langetamist (mis on seotud info ligipääsetavusega), kinnisvaraküsimusi, õiguslikku- ja majanduslikku üksust jne.
- Samuti käsitleb see inimestevahelisi aspekte, mis puudutavad nende järku ja juhirolle, mis on nii kogukonna liikumapanevaks jõuks kui ka potentsiaalseks konfliktide ja tülide allikaks.
- Selleks, et luua ülesehitus, mis on piisavalt kindel ja tugevalt seostatud, et toetada ühiseid kavatsusi ilma ideaalset nägemust jäigalt piiramata ja kitsastesse raamidesse surumata, peab olema oskuslik strateeg.
- Ülesehitus on oluline ka kogukonna kaitsmisel võimalike õiguslike probleemide vastu, mis võivad tekkida kokkupuutel välise maailmaga.
- Ülesehituse juures on võtmeküsimuseks otsustusprotsess, mis peaks ühtlaselt hõlmama kõiki liikmeid ja tagama võimu jaotumise tasakaalustatuse.
Ülevaade
Ülesehitus sisaldab sõna „ehitus”, mis seostub ennekõike kaitsvate seinte püstitamisega turvalisele toale; katus ja koridorid ning uksed, mida saab avada, sulgeda, lukustada ja lukust lahti teha.
Otsused, mis sunniksid tõesti panustama struktuuride ülesehitamisse on kriitilise tähtsusega ja rasked ning sageli jäetakse need lihtsamate asjade varjus lihtsalt tegemata. See aga tähendab, et tihti puudub kogukonnal kindel ülesehitus hetkel, mil seda vaja oleks, näiteks konflikti tekkides.
Seega peab kogukondadel, kes tahavad midagi pikaajalises plaanis püsivat luua, olema selge arusaam ja üheselt mõistetavad kokkulepped selliste ülesehituslike küsimuste osas nagu: kuidas toimub otsuste langetamine, kuidas on korraldatud finantsküsimused ja õiguslik esindatus. See kõik ei ole alati lihtne ega iseenesestmõistetav. Jätkusuutlikkusele orienteeritud kogukonnad on sageli kimpus küsimusega, kuidas luua selline struktuur, mis oleks kõigile arusaadav ja mida kõik pooldaksid. See jätab sageli ülesehituslikud küsimused venima ebamäärastesse väärarusaamadesse, et spontaansed otsused ja „heas energias olemine” aitab tuua lahenduse kõigile probleemidele ning et liigne struktureeritus on survestav.
Tegelikkus on pigem vastupidine: asjakohase juriidilise üksuse puudumine, oluliste kinnisvara ja omanditeemade hägusus ning võimetus ühiselt jäädvustada toimivat põhireeglistikku sillutavad teed lõpututele vaidlustele, mis võivad õõnestada kogukonna aluseid ja väga sageli teevadki seda, tuues kaasa täieliku korralageduse. Ülesehituse kavandamine ja arendamine on elus ja orgaaniline protsess, millel peaks olema oma koht igas projekti arengufaasis. Samamoodi tuleks pöörata tähelepanu reeglite ja tagasisidemudelite kehtestamisele, mis aitaksid tagada info liikumise tõhususe igal tasandil.
Ühise ettevõtmise ülesehitus peaks toetama ühist kavatsust ja looma turvalise ruumi nii kogukonnale kui ka üksikisikute jaoks. Liikmeil tuleb õppida, kuidas saavutada omavahelisi kokkuleppeid, mis väljendavad ühiseid väärtusi ja kuidas neist kokkulepetest kinni pidada.
Inimestevahelistest suhetest kujunevad välja grupidünaamikad, mis on seotud staatuse ja juhirolliga, sellesse ei tohiks suhtuda eelarvamuslikult, neid dünaamikaid eitada või neile vastu töötada, vaid pigem tuleks püüda neid mõista ja teadlikult ning tõhusalt kogukonna huvides ära kasutada. See aitab vältida isetekkeliste positsioonide ära kasutamist ja hoiab ära konfliktide tekke. Kõik seda temaatikat puudutav on jõuline mõjutegur, mis puudutab sügavalt inimeste heaolu ja kuuluvustunnet, kuna see on keskendatud võimu rakendamisele ja valmidusele seda teistega jagada.
Juhtimise ja otsuste langetamise protsesside ülesehitus peab võtma arvesse mitut tasandit, alates sisemisest organisatsioonist (töögrupid ja selged vastutusalad) kuni valitud juhtumismudelini (sotsiokraatia, holakraatia, konsensus, demokraatia) ja otsustusmeetodite täpsustamiseni – see kõik peab sobima kogukonna olemusega ja panustama selle terviklikkusse.
Kommunikatsiooni ja koosolekute ülesehitus on võtmetähtsusega iga koostööprojekti juures, kasuks tuleb modereerimise ja grupidünaamikate baaskoolituse läbimine. Koosolekud ei ole mõeldud vaid otsuste vastu võtmiseks, see on suhtlus, vaadete ja ideede jagamine, projektide arutamine, kaasloovas protsessis osalemine. Seal leiavad aset kollektiivne õppimine ja vastastikune tunnustamine.
Majanduslik korraldus: siin on ülesehituslik tähelepanu suunatud vajalikele ressurssidele, nii projekti algatamiseks kui ka selle käigushoidmiseks edaspidi. Tähelepanu tuleb pöörata isiklike ja ühiste majandusväärtuste vahelisele selgepiirilisusele ja läbipaistvate lepingute ning juhtimis- ja regulatsioonisüsteemide loomisele.
Omandi ja õiguslike aluste korraldus: millised on ühisprojekti puudutavad ühisomandi haldamisega seotud küsimused? Üks suurimaid vigu, mida kogukonnaprojekt võib teha, on seada sisse kogukond kinnistul, mis kuulub kas ühele liikmele või väikesele rühmale neist. See tekitab alati ebavõrdsust.
Põhikiri: nagu juba mainitud vajab iga koostöö oma enda mängureegleid, mis on kooskõlas kavatsuste ja ühiste kokkulepetega ning tagavad projekti tulevikusuunalise kulgemise. Õiguslik ülesehitus tekitab kogukonnale identiteedi laiema maailma mõistes ning kehastab nende eesmärke.
Projektijuhtimine ja tööülesannete delegeerimine: koostöörühm peab kokku leppima oma tegevusviisi, ülesannete jaotamise ja vastutuse jagamise. Tegevuslik ülesehitus sisaldab ülesannete määratlemise, projektide kavandamise ja nende elluviimise planeerimist. Kõik see on koosolekute ja nõupidamiste käigus vastu võetud otsuste elluviimise teenistuses.
Tagasiside: ühtlane tagasisidesüsteem tagab kvaliteedikontrolli ja annab alust nii edenemiseks ja parandusteks kui ka tähistamiseks.
