Ei ole olemas gruppi, mis ei vajaks olulistele teemadele keskendatuse säilitamiseks koosolekuid, olgu need siis operatiiv-, administratiiv- või koosviibimislikku laadi. Igat tüüpi koosolekute asjakohases formaadis püsimisele aitab kaasa hea koosolekujuhtimine. Tähelepanelik koosolekujuhtimine tagab selle, et igaühel avaneks võimalus rääkida ja ära kuulatud saada, et erinevatele teemadele kulutataks aega proportsionaalselt nende olulisusega ja kõik, mis vajab läbi rääkimist, saaks läbi räägitud.
Paljudes kogukonnaprojektides algavad koosolekud lühikese sissehäälestumisega, mille käigus osalejad jagavad oma tundeid, sisemisi seisundeid ja isiklike teemasid ning jõuavad nii kohale praegusesse hetke. See küll võtab aega, kuid enamjaolt muudab järgneva arutelu oluliselt lihtsamaks. Kogukonnaprojektid on enamjaolt inimkesksed ja isikliku väljenduse innustamine hoiab inimesed ka jätkuvalt kesksel kohal. Väljahäälestus toimib samalaadselt – tehakse kokkuvõte ja igaüks saab väljendada seda, kuidas ta end koosoleku ajal tundis, kuidas ta tunnetas rühma, mis tunded tal tekkisid tulevikuga seoses, mis meeleolus ta lahkub, kas midagi on muutunud jne. Koos alustatakse, koos lõpetatakse.
Olenevalt olukorrast ja ajalistest võimalustest võivad koosolekud ka alata ja/või lõppeda ühise söömaajaga, mille käigus saavad osalejad üksteisega ka vabas vormis suhelda. Tihti kasutatakse sellistel puhkudel juhust ja räägitakse nende rühmaliikmetega, kellega tavaoludes ei õnnestu alati jutuajamiseks kokku puutuda.
Koosolekuid ei pea alati pidama otsuste langetamiseks, neid võib kokku kutsuda ka vaadete ja ideede jagamiseks ja kaasloomisprotsessides osalemiseks. Koosolek võib olla ruum ühiseks õppimiseks.
Rühmad, mis alustavad ja lõpetavad koosolekuid lauluga kogevad suuremat ühendatust. Selline abivahend nagu meeleäratuskell meenutab osalejaile vaikuse väge ja seda, kuidas aruteluhoos teadlikult võetud vaikusehetked kogu rühma hüvanguks töötavad.
Siinkohal on välja toodud vaid mõned vähemtüüpilised koosolekuil kasutatavad võtted. Kõik need on mõeldud toetama tavapäraseid eduka koosoleku koostisosi: hästistruktureeritud päevakord, protokollimine, kõigi olulisemate otsuste ja kokkulepete ülestähendused jne.
Kui diskussioon kipub minema väga emotsionaalseks, siis on see enamasti märk sellest, et kusagil sõnaliste ja faktiliste argumentide all haudub potentsiaalne konflikt. On äärmiselt raske rääkida samaaegselt faktidest ja käsitleda teemas üles kerkivaid emotsioone. Arukat dialoogi takistavate emotsioonidega tuleks tegeleda kas selleks ettenähtud kogunemistel või süvajagamisringides, kus neid võib lahti mõtestada ja lähemalt uurida.
